Mihkel Mäesalu kuraatorituur avab ristisõja ning Tartu linnaks saamise sündmusteloo

2024. aastal täitub 800 aastat nii Tartu linna algusest kui ka toomkiriku esmamainimisest. TÜ muuseumi näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ heidetakse valgust Tartu loomisloole ja aastasadade tagustele sündmustele. 11. jaanuaril 2025 kl 14–15 on huvilised oodatud keskaja teadur Mihkel Mäesalu juhitud kuraatorituurile.

„Räägin keskaegse linna asutamisest, raest ning linnaõigustest. Teemat avan ristisõja sündmustelugu meenutades: markeerin aastatel 1030–1061 toimunut ja edasi räägime aastatest 1234 ja 1262, mil Tartut ründasid Novgorodi ja Pihkva väed. Kuid juttu tuleb ka kirjalike allikate nappidest teadetest linna käekäigu kohta vahemikus 1225–1350,” tutvustab kuraatorituuri Mihkel Mäesalu. 

• Näitusel on eksponeeritud haruldusi 13.–14. sajandist, näiteks Tartu linnamüüri piiramise aegne ammunooleots aastast 1224, samuti esimese piiskopi Hermanni aegne vermitud münt. Ühtlasi saab lähedalt uudistada mõningaid Jaani kirikust pärit terrakotaskulptuure, tänu millele saame aimu ka toonase tartlase soengumoest ja välimusest.

• Külastaja saab teada, kuidas vallutasid piiskop Albert ja tema vend Hermann Tartu ning rajati Tartu piiskopkond.

• Näitusel on võimalik esimest korda näha, milline oli Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik – siinne ürgorg ja vaalud –, mis aitab mõista, miks kujunes linn just sellesse kohta. Samuti on näitusel virtuaallahendused Tartu muinaslinnusest, selle 1000 aasta tagusest asukohast ning 14. sajandi alguse linnaruumist.

• Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks loodi maketist täpne koopia, mis annab võimaluse seda esimest korda Eestis näha ja uurida. 

Näituse kuraatorid on Marge Konsa, Arvi Haak, Mihkel Mäesalu, Mariann Raisma ja Tiiu Kreegipuu, kujundajad Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi.

Kuraatorituuri pilet on 8 eurot, muuseumikaardiga osalemine tasuta.